Käibemaksu teema tekitab ettevõtjatele sageli segadust, eriti alustavale ettevõtjale või neile, kes ei ole veel käibemaksukohustuslased. Paljud arvavad, et käibemaks on lihtsalt „lisamaks müügile“, kuid tegelikult on reeglid märksa detailsemad ja nende rikkumine võib kaasa tuua olulisi rahalisi riske.
Mis on käibemaks ja millal seda lisatakse?
Käibemaks (KM) on tarbimismaks, mis lisatakse kaupade ja teenuste hinnale. Eestis põhineb käibemaks Käibemaksuseadusel (KMS) ning maksustatakse:
- kaupade müük Eestis,
- teenuste osutamine Eestis,
- kaupade import väljaspoolt EL-i,
- kaupade soetamine EL-i seest,
- teatud teenused, mille tarbimiskoht loetakse Eestis asuvaks.
Käibemaksu kogub ettevõtja ja maksab riigile edasi.
Millal peab ettevõtja end käibemaksukohustuslasena registreerima?
Registreerimiskohustus tekib siis, kui kalendriaasta algusest arvates tehtavate maksustatavate tehingute kokkuvõttes maksustatav käive ületab 40 000 eurot.
Registreerida võib ka vabatahtlikult, seda teevad sageli:
- alustavad ettevõtjad,
- suured sisendkuludega ettevõtted (nt ehitus, tootmine),
- eksportijad ja B2B ettevõtted,
- ettevõtted, kes soovivad sisendkäibemaksu tagasi küsida.
Eestis on mitmeid käibemaksumäärasid:
- põhimäär 24%
- 13% – kultuuri- ja majutusteenused
- 9% – näiteks ravimitele, raamatutele, ajakirjadele
- 0% määr (rahvusvaheline transport, eksport, ühendusesisene müük ettevõtjatele, kui tingimused täidetud).
Mis on sisend- ja väljundkäibemaks?
Väljundkäibemaks – käibemaks, mida lisad oma müügile.
Sisendkäibemaks – käibemaks, mis sisaldub sinu tehtud ostudes.
Ettevõte tasub riigile väljundkäibemaksu – sisendkäibemaksu vahe.
Sellepärast on KM-kohustuslasele sageli kasulik, kui tema tarnijad on samuti KM-kohustuslased — saab sisendkäibemaksu tagasi arvestada.
Millal sisendkäibemaksu maha arvata ei saa?
Sisendkäibemaksu ei saa tagasi küsida, kui ost on:
- seotud maksuvaba käibega (nt finantsteenused, tervishoiuteenus),
- kasutatud eratarbeks või segatult ilma korrektse proportsiooni arvestuseta,
- ei ole seotud ettevõtlusega,
- arve ei vasta nõuetele.
Ettevõtjad teevad sageli vea, arvates maha KM-i ostudelt, mis ei ole seotud maksustatava käibega — see võib tuua MTA-lt korrigeerimisi ja trahve.
Millised nõuded kehtivad arvetele?
Et arve oleks KM-õiguse mõttes korrektne, peab see sisaldama:
- arve numbrit ja kuupäeva,
- müüja ja ostja andmeid (sh KMKR number, kui kohaldub),
- kauba/teenuse nimetust,
- kogust ja hinda,
- KM määra ja KM summa,
- kokku arvestust.
Puudulik arve = puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.
Praktilised soovitused ettevõtjale:
- Jälgi käivet regulaarselt — registreerimiskohustus võib tekkida kiiremini kui arvad.
- Kasuta raamatupidamistarkvara, mis automaatselt arvutab KM-id.
- Kontrolli ostuarveid — vigadega arvetelt sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.
- Kasuta professionaalse raamatupidaja abi, eriti kui tegeled ekspordi, EL-käibe või 0% määraga käibega.
Külluse Raamatupidamine pakub 100% online teenust, ühendades täpsed maksuarvestused ja personaalse nõustamise – et Sina saaksid keskenduda oma ettevõtte kasvatamisele.