Paljud alustavad ettevõtjad koostavad oma esimesed eelarved ja äriplaanid peamiselt brutopalga ja netopalga võrdluse põhjal. Vaadatakse, kui palju saab töötaja kätte ja kui suur palk oleks ettevõttele „jõukohane“. Paraku jääb seejuures tihti tähelepanuta üks suur ja väga oluline kuluartikkel – sotsiaalmaks. Just see on sageli põhjus, miks tegelik tööjõukulu kujuneb palju suuremaks, kui alguses eeldati.
Sotsiaalmaks on tööandja kulu, mitte töötaja kulu. See tähendab, et töötaja brutopalgale lisandub tööandjale täiendav maksukohustus, mis mõjutab otseselt ettevõtte rahavoogu ja kasumlikkust. Seetõttu on sotsiaalmaksu õige arvestamine üks olulisemaid samme realistliku kulude planeerimise juures.
Kui palju tegelikult maksab üks töötaja?
Toome lihtsa näite. Kui töötaja brutopalk on 1 000 eurot kuus, tuleb tööandjal sellelt tasuda lisaks 33% sotsiaalmaksu, ehk 330 eurot ja 0.8% töötuskindlustusmaksu.
Seega ei ole töötaja tegelik kulu ettevõttele mitte 1 000 eurot, vaid 1 338 eurot kuus.
Ja see on alles algus – lisaks sotsiaalmaksule võivad tööandja kuludesse kuuluda ka koolituskulud, töövahendid, töötervishoid, lisahüvitised ja boonused.
Kui neid kulusid ei ole algses eelarves arvesse võetud, võib ettevõtja üsna kiiresti seista silmitsi olukorraga, kus palgakulud hakkavad ettevõtte rahavoogu tugevalt survestama.
Madal palk ei tähenda madalat sotsiaalmaksu
Teine oluline aspekt, mida sageli alahinnatakse, on sotsiaalmaksu miinimumkohustus. Kui töötaja brutopalk on väiksem kui seadusega kehtestatud miinimumkuumäär, ei vähene sotsiaalmaks proportsionaalselt. Tööandja peab siiski maksma täies ulatuses miinimumsotsiaalmaksu.
See tähendab, et osalise tööajaga töötaja, mõne tunni kaupa töötav inimene või madala palgaga töötaja õib ettevõttele osutuda ootamatult kulukamaks kui täiskoormusega töötaja, kelle palk ületab miinimumläve. Just siin teevad paljud ettevõtjad ühe suurima planeerimisvea – eeldatakse, et väiksema palga eest saab ka väiksema maksukoormusega töötaja.
Mõju ettevõtte rahavoole ja kasumlikkusele
Sotsiaalmaks mõjutab otseselt ettevõtte igakuist rahavoogu, kasumimarginaali, investeerimisvõimekust ning ka palgapoliitikat.
Kui tööjõukulud on valesti hinnatud, võib juhtuda, et ettevõte ei suuda püsikulusid pikemas perspektiivis katta. See omakorda sunnib tegema kiireid ja ebameeldivaid otsuseid: töökoormuse vähendamine, töötajate koondamine või isegi tegevuse lõpetamine.
Hästi planeeritud palgakulu koos sotsiaalmaksuga aitab ettevõtjal:
realistlikult hinnata teenuse või toote omahinda,
kujundada jätkusuutlikud hinnad,
vältida üllatuslikke maksukohustusi,
ning hoida ettevõtte finantsseis stabiilsena.
Mida ettevõtja võiks enne töötaja palkamist läbi mõelda?
Enne uue töötaja palkamist tasub endalt küsida järgmised küsimused:
Kui suur on töötaja tegelik kulu koos sotsiaalmaksuga?
Kas ettevõtte käive katab selle kulu ka vaiksematel kuudel?
Kas osalise tööajaga tööleping on majanduslikult mõistlik variant?
Kas oleks otstarbekas kasutada mõnda muud lepinguvormi (töövõtuleping, teenuseleping), kui töö iseloom seda lubab?
Need küsimused aitavad vältida olukordi, kus töötaja palkamise otsus muutub mõne kuu pärast ettevõttele koormavaks.
Kokkuvõte
Sotsiaalmaks ei ole lihtsalt „üks maks palga pealt“, vaid üks suurimaid ja olulisemaid tööandja kulusid. Kui seda ei arvestata juba algses kulude planeerimises, tekib väga kiiresti moonutatud pilt ettevõtte tegelikust finantsseisust.
Tark ettevõtja planeerib palgakulud alati koos maksudega, hindab osalise koormuse tegelikku kulu ning kasutab vajadusel raamatupidaja või maksunõustaja abi, et vältida hilisemaid ebameeldivaid üllatusi.
Külluse Raamatupidamine aitab koostada prognoose ja aruandeid, mis toetavad ettevõtte otsuseid.